Mulle tohutult meeldib tugev vihmasadu ja peale seda tekkiv vihmalõhn. Kas sa oled seda tundnud? Kõigi oma meeltega enda sisse hinganud. See on selline värskus ja tärkav looduse ootus. Ma olen väga õnnelik, et mul on võimalik seda kõike nii palju nautida ja enda energiaid sellest laadida, oma mõtteid puhastada, ühes loodusega hingata. Esimesed rohelised võrsed – need nii helerohelised ja värsked, mis annavad aimu eesootavast. Nii on vist ka meiega, me ju kõik ootame midagi. Ootame koolivaheaega, ootame puhkust, ootame palgatõusu. Kes midagi ootab, aga alati ootame. Bussipeatuses istudes ootad bussi.
Jah, me peaksime elama kõik rohkem antud hetkes, kuid tihti ongi midagi veel paremat oodata kui antud käesolev hetk. Accessi teraapias küsitakse: „Kuidas on võimalik veel paremaks minna?“ Jah, inimesed ongi pidevalt arenevad – ühtpidi edasi, teistpidi tagasi.
Igas sekundis sureb maailmas 1-2 inimest, seega jäi igal sekundil ühel-kahel inimesel ära võimalus, et homne päev on parem kui tänane. Seega sinu tänane päev on parim, mis sul saab täna olla. Jah, homne päev võib tulla parem, kuid võib olla ka halvem. Elu ongi justkui Ameerika mäed ja selleks, et sa vagunis püsiksid, hoia kõvasti kinni ja lihtsalt vaatle ümbrust. Ja ära mõtle sellele, kui kaua on sul jäänud veel sõita. Vagun peatub nagunii, senikaua naudi sõitu ja vaatle enda ümber.
Mine täna jaluta 5 minutit pargis või vaatle seda ainukest puud su maja ees. Vaata ja hinga seda hetke endasse. Naudi kevadet ilma suve ootamata!
